Haavatavuse aeg

On harjutud arvama, et Ameerika suurim jõud ei seisne mitte tema sõjalises tugevuses, vaid majandussüsteemis, mida on kadestanud kogu maailm. Kuid miks peaks teised püüdma Ameerika eeskujul luua majandust, mille elanikkonna sissetulek on hangunud?

Inimarengu indeksi kohaselt on Ameerika maailmas viies Norra, Austraalia, Šveitsi ja Hollandi järel. Ent kui ebavõrdsust arvesse võtta, siis kukub Ameerika kohe 23 kohta, Kreekast ja Slovakkiat tahapoole.

ÜRO arenguprogramm rõhutab ka teist ühiskondliku arengu aspekti: haavatavust. Sellal kui mitmed maad on liikunud inimeste vaesusest väljaaitamise suunas, elavad teised ikka ebakindluses: näiteks ühe pereliikme haigus võib perekonna elu hädaoruks muuta. Olukorra halvenemine on käepärane reaalsus, paranemise võimalus aga piiratud. USAs on viimane pigem müüt kui tegelik võimalus, seevastu hättasattumine on laialt levinud. Osalt on see nii ka Ameerika tervishoiusüsteemi pärast, mis jätab vaesed iseenese hooleks president Obama reformist hoolimata. Kui majanduslik ebavõrdsus muundub poliitiliseks ebavõrdsuseks, nagu see USAs suuresti juba on, siis tuleb valitsusel lõpuks tähelepanu pöörata neile, kes on omadega põhjas.

Ei SKP ega inimarengu indeks peegelda riikide haavatavuse erinevust ajas. Kuid nii Ameerikas kui ka mujal on ebakindluse suurenemine märgatav. Kellel on töökoht, see muretseb selle püsimise pärast, kellel tööd pole, see muretseb selle leidmise pärast.

Viimane kriis hävitas paljude heaolu. Isegi pärast paranemist on keskmise heaolu tase alates 2007. aastast langenud umbes 40% võrra. See tähendab, et paljud vanad ja pensionieale lähenevad inimesed on mures oma elustandardi pärast. Miljonid ameeriklased on kaotanud kodu, miljonid elavad ebakindluses ja mures tuleviku pärast.

Euroopas on haavatavust traditsiooniliselt vähendatud sotsiaalse kaitse süsteemide abil. Euroopas on mõistetud, et hea sotsiaalsüsteem võib kaasa tuua ka majandusliku edu. Ent ka Euroopa haavatavus on suurenenud: keskmine tööpuudus on 12%, keerulisemates piirkondades 35%. Enamiku riikide kogemus näitab, et inimeste reaalsissetulek on täna väiksem kui enne kriisi.

© Project Syndicate